Kala

Euroopa merluus

Merluccius merluccius

Euroopa merluus
(IIIa) Skagerrak ja Kattegat, (IV) Põhjameri, (IXa) Portugali veed – idaosa, (VI) Rockall ja Lääne-Šotimaa, (VII) Iiri meri, Iirimaast läänes, Porcupine'i pank, ida- ja lääne-Inglise kanal, Bristoli kanal, põhja- ja lõuna-Keldi meri ning Iirimaast edelas – ida ja lääneosa, (VIIIa) Biskaia laht - põhjaosa, (VIIIb) Biskaia laht - Keskosa, (VIIIc) Biskia laht – Lõuna, (VIIId) Biskaia laht - avaookeaniosa
Kalapüügipiirkonnad
Metsik
Päritolu
50 cm
Minimaalne suurus

Kirjeldus

Merluus on Merlucciidae sugukonda kuuluv merekala. Seda iseloomustab pikk ja sale keha, lai pea suure suuga ning hästi arenenud koonilised hambad, mis viitavad tema kalatoidulisele toitumisele. Selja värvus ulatub hõbedasest hallist heleroheliseni, küljed on hõbedased ja kõht valge.
Tal on kaks seljauime (esimene lühike, teine pikk) ja üks pikk pärakuuime.
Tavaliselt on ta pikkus 30–60 cm.
Maksimaalne pikkus võib ulatuda kuni 120 cm-ni.
Tegemist on peamiselt üksildase või väikestes rühmades elava liigiga, eriti täiskasvanute puhul.
Elupaik
Euroopa merluus on demersaalne ja bentopelagiline liik, mis on iseloomulik mandrilavale ja mandrijalale.
Selle elupaigaks on savine või liiv-savine merepõhi.
Seda leidub sügavustel 30–1 000 m, kõige sagedamini 100–400 m vahemikus.
Selle käitumist iseloomustavad igapäevased vertikaalsed ränded: öösel tõuseb ta toitu otsima veepinna lähedale ja päeval naaseb sügavusse.
Noorkalad elavad üldjuhul täiskasvanutest ranniku lähedal ja madalamates vetes.
Levitamine
See on Atlandi-Vahemere piirkonna liik.
Seda leidub Põhja-Atlandi ookeanis Norrast kuni Guinea laheni, La Manche’i väinas, Põhjamere lõunaosas, Biskaja lahes ja Vahemeres, kus see on laialt levinud, kõige suurema tihedusega Lääne-Vahemeres.
Lääne-Atlandil seda liiki ei esine.
On olemas mitu eraldi kalavarud, mida majandatakse eraldi (Põhja-Atland, Lõuna-Atland, Vahemere piirkond).

Troofiline asend